Soolestiku kliiniline uurimine
Pilt 3. Roojamine.
Soolte talitluse kliiniliseks uurimiseks on võimalused piiratud, kuna soolestik paikneb parempoolses kõhuõõne osas, kus kliinilise uuringuga ei saa palju informatiivset materjali. Peen- ja jämesooletalitluse hindamiseks tuleb kindlasti uurida rooja konsistensti ja värvust, määrata looma veetustumise aste ja hinnata üldseisundit.
Erinevate sooleosade liigtäitumine gaaside ja vedelikuga on diagnoositav perkuteeriva auskultatsiooniga ja tagasipõrkekatsega. Rektaalsel uurimisel on palpeeritav pinges sooleosa. Kõhuvalu võib olla soolestiku liigtäitumise või peritoniidi tunnuseks. Rektaalsel uurimisel on palpeeritav pinges sooleosa ning loomal on valus. Vähenenud roojakogus või täielik roojapeetus on kas funktsionaalse või mehhaanilise sooleummistuse tunnuseks. Äge kõhtulahtisus on iseloomulik erineva etioloogiaga (nakkuslikud, mittenakkuslikud) soolepõletikule või vatsa atsidoosile. Rooja omaduste muutumine on ägeda või kroonilise enteropaatia tunnuseks
Sooleummistus
Sooleummistuse korral ei saa söödamassid soolestikus normaalselt edasi liikuda. Sooleummistuse põhjuseks võib olla
soolekeerd või mesenteeriumi keerd (peamiselt vasikatel), sooletuppumine või soole pitsumine.Tähtis sooleummistusele viitav kliiniline leid on auskultatsioonil kuuldav vedeliku tilkumist meenutav heli või tagasipõrkekatsel kuuldav vedeliku loksumine. Sooleummistuse korral on eespool sulgust asetsevad sooleosad täitunud gaasi ja vedelikuga ning tahapoole jäävad sooleosad on tühjad. Ettevaatliku rektaalse uurimisega saab kindlaks teha liigtäitunud sooleosa. Kliiniliste tunnuste ilmekus sõltub looma vanusest ning sooleummistuse iseloomust. Sooleummistuse kliinilised tunnused on:
a) kõhuvalu, looma oigamine või mõmisemine;
b) rooja puudumine või limas-verise nõre eritumine koos vähese roojaga;
c) kõhupinge paremal pool;
d) haiguse arenedes tokseemia.
Pikema aja jooksul arenenud sooleummistuse tunnusteks on söögiisu progresseeruv vähenemine ja piimatoodangu langus.
Roojamine on sagenenud, kuid rooja kogus on vähene, roe on pehme, pastataolise konsistentsiga ning võib sisaldada veresegust lima.
Umbsoole laienemine ja keerd
Umbsoole laienemise korral ei ole kliinilised tunnused hästi väljendunud. Kliiniliseks leiuks on:
a) looma kõhnumine;
b) kerge kõhuseina laienemine paremalt poolt;
c) roojakoguse vähenemine;
d) metalse kõla esinemine paremast tühimikust kuni 10. roidevahemikuni;
e) tagasipõrkekatsel vedeliku loksumise helid.
Rektaalne uurimine omab diagnostilist tähtsust, kui leitakse silindrikujuline ja liikuv organ, mille läbimõõt on üle 20 cm ning pikkus ca 90 cm. Laienenud umbsoole tipp on palpeeritav vaagnaõõne läheduses. Umbsoole keerdumine on äge seedekulgla haigus. Kliinilised tunnused:
a) veetustumine ja tahhükardia;
b) kiiresti arenev isutus;
c) kõhuvalu;
d) kõhuseina laienemine paremast tühimikust.
Umbsoole keerdumise korral on perkuteerival auskultatsioonil täheldata metalne kõla paremast tühimikust kuni 10. roideni. Tagasipõrkekatsel on kuuldav vedeliku loksumise helid paremas tühimikus. Rektaalsel uurimisel on palpeeritav liigtäitunud umbsool.
Erinevate sooleosade liigtäitumine gaaside ja vedelikuga on diagnoositav perkuteeriva auskultatsiooniga ja tagasipõrkekatsega. Rektaalsel uurimisel on palpeeritav pinges sooleosa. Kõhuvalu võib olla soolestiku liigtäitumise või peritoniidi tunnuseks. Rektaalsel uurimisel on palpeeritav pinges sooleosa ning loomal on valus. Vähenenud roojakogus või täielik roojapeetus on kas funktsionaalse või mehhaanilise sooleummistuse tunnuseks. Äge kõhtulahtisus on iseloomulik erineva etioloogiaga (nakkuslikud, mittenakkuslikud) soolepõletikule või vatsa atsidoosile. Rooja omaduste muutumine on ägeda või kroonilise enteropaatia tunnuseks
Sooleummistus
Sooleummistuse korral ei saa söödamassid soolestikus normaalselt edasi liikuda. Sooleummistuse põhjuseks võib olla
soolekeerd või mesenteeriumi keerd (peamiselt vasikatel), sooletuppumine või soole pitsumine.Tähtis sooleummistusele viitav kliiniline leid on auskultatsioonil kuuldav vedeliku tilkumist meenutav heli või tagasipõrkekatsel kuuldav vedeliku loksumine. Sooleummistuse korral on eespool sulgust asetsevad sooleosad täitunud gaasi ja vedelikuga ning tahapoole jäävad sooleosad on tühjad. Ettevaatliku rektaalse uurimisega saab kindlaks teha liigtäitunud sooleosa. Kliiniliste tunnuste ilmekus sõltub looma vanusest ning sooleummistuse iseloomust. Sooleummistuse kliinilised tunnused on:
a) kõhuvalu, looma oigamine või mõmisemine;
b) rooja puudumine või limas-verise nõre eritumine koos vähese roojaga;
c) kõhupinge paremal pool;
d) haiguse arenedes tokseemia.
Pikema aja jooksul arenenud sooleummistuse tunnusteks on söögiisu progresseeruv vähenemine ja piimatoodangu langus.
Roojamine on sagenenud, kuid rooja kogus on vähene, roe on pehme, pastataolise konsistentsiga ning võib sisaldada veresegust lima.
Umbsoole laienemine ja keerd
Umbsoole laienemise korral ei ole kliinilised tunnused hästi väljendunud. Kliiniliseks leiuks on:
a) looma kõhnumine;
b) kerge kõhuseina laienemine paremalt poolt;
c) roojakoguse vähenemine;
d) metalse kõla esinemine paremast tühimikust kuni 10. roidevahemikuni;
e) tagasipõrkekatsel vedeliku loksumise helid.
Rektaalne uurimine omab diagnostilist tähtsust, kui leitakse silindrikujuline ja liikuv organ, mille läbimõõt on üle 20 cm ning pikkus ca 90 cm. Laienenud umbsoole tipp on palpeeritav vaagnaõõne läheduses. Umbsoole keerdumine on äge seedekulgla haigus. Kliinilised tunnused:
a) veetustumine ja tahhükardia;
b) kiiresti arenev isutus;
c) kõhuvalu;
d) kõhuseina laienemine paremast tühimikust.
Umbsoole keerdumise korral on perkuteerival auskultatsioonil täheldata metalne kõla paremast tühimikust kuni 10. roideni. Tagasipõrkekatsel on kuuldav vedeliku loksumise helid paremas tühimikus. Rektaalsel uurimisel on palpeeritav liigtäitunud umbsool.